Siri Broch Johansen / Juho-Sire

 

Ođđasamos oahppu:

2015 - 17: Teáhter-MA, lávdeteaksta Oslo Dáiddaallaskuvla.

2015 - 16: Advanced soloist ovtta jahkásaš joatkaoahppu Complete Vocal Instituhttas, Københámmanis.
Oahppu muđui: Dábálašoahpaheaddjeoahppu, pedagogihkka gaskafága, sámegiella gaskafága. Máŋgga čállinkurssa, lávlunoahppu.

Muhtun stuorat teáhterbarggut:

2024: Per Hansen – En trofast mann/Oskkáldas almmái lávdeteaksta, Norgga riikateáhter. Álgočájálmas golggotmánu 3.b. 2024. Čájálmasmátki miehta Norgga golggotmánu rájes juovlamánu rádjái 2024, sierra čájálmasat 2025:s. Bagadalli: Hanne Tømta. Dárogielat teaksta sámegielat oasážiiguin. Teaksta nammaduvvui Ibsenprisen 2025:ii.

2023: Sálva / Håndtak, lávdeteaksta. Ovttasbargu Mette Brantzegain, Ánndáris Rimpiin, Kristin Solbergain ja Stein Bjørnain. Buvttadanovttasbargu Hålogalátti teáhteriin, Romsa. Álgočájálmas čakčamánu 6.b.2023. Teaksta nammaduvvui Ibsenprisen 2024:ii. Čájálmasmátki 2025/26 dálvvi. Dárogielat teaksta sámegielat oasážiiguin.

2022: Eadnemáddu, lávdeteaksta. Ovttasbargu Pia Maria Rollain, Márjá Karlseniin, Hege Pålsrudain, Raisa Porsangeriin, Sara Margrethe Oskaliin, Ánndáris Rimpiin j.ea. Buvttadanovttasbargu Det Norske teáhteriin, Oslo. Álgočájálmas skábmamánu 24.b..2022. Dárogielat teaksta sámegielat oasážiiguin.

2022: Reivvet kommišuvdnii/Brev til kommisjonen. Polyfona lávdeteakstaprošeakta ovttasbargguin Kristin Solbergain ja Tale Næssain/ArtLab:in. Ovdanbuktojuvvon esseijateáhterin Giđđalávdefeastta 2022 olis. Teaksta lea ovttagielat jogo sámegillii dahje dárogillii.

2019: Ghosts/Biktasat. Now you see me – now you don’t. Teátralaš intervenšuvdna Ibsen Awards olis, Teater Ibsen. Teaksta, konseapta ja ovdanbuktin ovttasbargguin Kátjá Rávdná Broch Einebakkeniin, Kristin Tvariin, Fanny Bjørnain ja Márjá Karlseniin. Bagadalli: Kai Johnsen. Teaksta lea máŋggagielat dárogielat, sámegielat ja eaŋgalsgielat bihtáiguin.

2018-19: Johtin prošeavttain SOS – Sabmie ovttastuvvon Siiddat. Ovttaslohkan dárogillii dahje sámegillii davvi-norgga ja sámi giliin.

2018: Sáŋgárat máhccet – Márkomeannu 2118. Giehtačálus fátmmasteaddji fikšuvdnii mas ledje moanat oassečájálmasat, Márkomeannu 2018. Bagadalli: Stein Bjørn. Dárogielat teaksta.

2017-19: Ujus Unni – det sjenerte multebæret. Mánáidčájálmas, jogo dárogillii dahje sámegillii. Čájálmasmátkkit girjebussiiguin ja Romssa ja Finnmárkku DKS:in, ja FINN:s 2019.

2017: MariAmira. Fortellinger om flukt. Čállojuvvon Den unge scene ovddas, maid Det Norske Teatret oamasta. Dárogielat teaksta. Nuoraidteáhterat cegget dán teavstta lávdái ain, omd. bohtet guokte veršuvnna 2025 giđa.

2014: Gurut guvlui Heahtás/Til venstre i Hætta/Vasemmalle Hetasta, Sámi Nationálateáhter Beaivváš. Bagadalli: Mette Brantzeg. Čájálmasmátki Sámis ja Norggas. Sámegielat teaksta dárogielat oasážiiguin.

2013: ČSV-republihkka. Musihkkateáhter. Lean ieš buvttadan. Nuohttadahkki: Anna Näkkäläjärvi-Länsman. Bagadalli: Sara Margrethe Oskal. Eará oasseváldit: Ánndáris Rimpi, Oula Guttorm. Čájálmasmátki sámegielat Sámi guovlluin . Davvisámegielat teaksta julevsámegielat oasážiiguin.

2011: Samenes aften – odne lea du vuorru. Musihkkateáhter. Lean ieš buvttadan. Bagadalli: Sara Margrethe Oskal. Čájálmasmátki norgga beale Sámis. Davvisámegielat teaksta dárogielat osiiguin.

Muhtun eará teáhterbarggut:

2024: Mellom sannhet og forsoning. Teaksta mii ovdanbuktojuvvui Sámedikki dievasčoahkkinvahku olis mas meannudedje Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna raportta čuovvuleami. Dárogillii.

2021: Suoma beallái, lávdeteaksta. Ovttasbargu Sara Margrethe Oskaliin ja earáiguin. Bargobádji bargočájálmasain Ohcejogas. Sámegillii.

2018: Válljejuvvon dramatihkkárin searvat Women Playwright International conference, Santiago de Chile, oasážiiguin SOS – Sabmie Ovttastuvvon Siiddat - bihtás. Teakstaoasit leat jorgaluvvon eaŋgalsgillii ja espánnjagillii.

2017-18: Davvi-Norgga riemuid (FINN) čájálmasmátkestipeanda SOS – Sabmie Ovttastuvvon Siiddat-prošektii. Lohkan FINN 2018 olis.

Dálá/boahtteáiggi prošeavttat:

2026: Opera Ovlá, libretto. Oulun teatteri. Álgočájálmas 16.januar 2026. Bagadalli:: Heta Haanperä. Teaksta lea davvisámegillii, suomagillii ja veaháš ruoŧagillii/dárogillii.

2025: Áddjá gii ii háliidan riššudit, govvagirji. Plánejuvvon álmmuheapmi borgemánus 2025. Čálliid Lágádus.

2023-: Lávdeteaksta Bare blåbær/Sarritmátki. Teakstadramaturgat: Morten Cranner, Kaia Fransiska Lundenes, Dramatikkens hus. Sámegielat ja dárogielat teaksta.

Girjjit:

2024: Ujus Unni – det sjenerte multebæret. Govvagirji, Čálliid Lágádus. Illustrašuvnnat: Monika Steinholm. Guovttegielat teaksta davvisámegillii/dárogillii.

2023: SOS – friddja máilmmi duddjot teáhtera bokte. Áššeprosa lávdeteavstta birra ja lávdeteaksta. Guovttegielat girji. Davvisámegillii ja dárogillii.

2020: Brev til kommisjonen /Reivvet kommišuvdnii. Esseijagirji almmuhuvvon guvttiin veršuvnnain oktanaga, davvisámegillii ja dárogillii. Sisttisdoallá 70 reivve Duohtavuohta- ja soabadankommišuvdnii. Čálliid Lágádus.

2017: Elsa Laula Renberg. Sápmelaččaid ovdamanni. Biografiija, nuoraidveršuvdna. Davvisámegillii. Čálliid Lágádus.

2015: Elsa Laula Renberg. Historien om samefolkets store Minerva. Biografiija, dárogielat veršuvdna ja ruoŧagielat veršuvdna. Čálliid Lágádus.

2014: Mun lean čuoigi/Jeg er en skiløper. Nuoraidromána. Álmmuhuvvon davvisámegillii ja dárogillii. Davvisámegielat jietnagirji. Oaččui Sámeráđi girjjálašvuođabálkkašupmi 2016. Almmuhuvvon suomagillii 2019.

2012: Eatnanspáppastallan – lávdeteaksta girjehámis. Čálliid Lágádus. Davvisámegielat teaksta. Dárogielat veršuvdna gávdno čálli duohken.

2010: Sárá beaivegirji/Saras dagbok. Nuoraidromána. Almmuhuvvon davvi-, julev ja máttasámegillii ja dárogillii. Jietnagirjjit golbma sámegillii. Čálliid Lágádus. Oaččui Sámeráđi girjjálašvuođabálkkašupmi 2012. Almmuhuvvon suomagillii 2019.

Muhtun eará almmustuhttimat:

2024: Teaksta Davvi – lávdedáidaga guovddáža čállosis Gulahallat, man fáddá lea lávdedáiddalaš máŋggagielatvuođa. Teaksta lea lotnolas davvisámegillii ja dárogillii, eai gávdno jorgalusat.

2018: MariAmira – fortellinger om flukt. Lávdeteaksta girjjis DUS – den unge scenen 7, Transit Dárogillii.

2018: Elida og havfruen. Noveallačoakkaldagas Ibsen – etter mørkets frembrudd. MELK. Dárogillii..

2011: Golbma ođđa máidnunlávlaga Fïerhtien jïjjen -girjjis, Kirkesangforlaget. Davvisámegillii.

2010: Fornorskningsoffer. I MonolUng, Transit. Dárogillii.

2005-2013: Doaimmahusláhttu ja mielčálli Sámi skuvlahistorjjás 1-6, Davvi Girji. Dárogillii ja sámegillii.

2005: Sálbmagirji II, golbma ođđa sálmma. Davvisámegillii.

Dubben/lohkan:

2022 - 23: Dollaolmmái Sam: Moadde smávvá rolla.

2020, 2023: Mumenvággi, davvisámegielat veršuvdna, guokte ráiddu. Gutsy Animation ja suoma Sámediggi. Rolla: Mumeneadni.

2021 – 24 : Davvisámegielat jietnagirjjiid lohkki, Norgga nationála girjerádjosis.

Eará dáiddalaš barggut:

Lea jorgalan dáid girjjiid davvisámegillii:
2020: Alit prinsa, Čálliid Lágádus
2016: Skeaŋka, Iđut.

Festiválabarggut 2021-24:

Davvi-Norgga riemut (FINN), geassemánu 2024. Lávdedáidda.
Heddabeaivvit, geassemánu 2024. Lávdedáidda.
Ušllu álbmotgaskasas Teáhterriemut, njukčamánu 2024. Lávdedáidda.
Vinterfest, Porsgrunn, Guovvamánu 2024. Lávdedáidda.
Riddu Riđđu, Olmmáivággi, suoidnemánu 2023. Lávdedáidda.
Ušllu álbmotgaskasas Teáhterriemut, njukčamánu 2023. Lávdedáidda.

Stuorat stipeanddat:

2024 - 2028: Stáhta dáiddárstipeanda, dramatihkar.
2023: Stáhta dáiddárstipeanda, dramatihkar
2020 - 21: Dramatihkarlihtu bargostipeanda
2018 - 19: Sámedikki bargostipeanda, dramatihkar

Luohttámušdoaimmat:

Norgga kulturráđi miellahttu 2024 - 27
Kulturráđi teáhterfága lávdegotti jođiheaddji 2022 - 25
Kulturráđi lávdedáidaga lávdegotti miellahttu 2020 - 21
Sámi kopiija stivramiellahttu 2018 -
Nationála sámi teáhter Beaivváža stivrra várrelahttu 2023 -